Indoneesia – esmamuljed

Sõitsin see nädal Indoneesia pealinna Jakartasse. Tuleb tunnistada, et minu esmamuljed on olnud väga positiivsed. Ühest küljest on see ehk sellepärast, et teatud ootused olid mul väga madalal – näiteks kuna Indoneesia on maailma suurim islamiriik, siis kujutasin ette, et märke religiooni taustaga harjumustest on siin rohkem, kuid tegelikult pole tänavapildis praktiliselt mingeid märke tugevast…

Pehmo-generatsiooni pealetung

Üks vanema generatsiooni ärimees mängis oma pojaga tennist kui ühel hetkel märkas poja püksiäärest roosasid aluspükse. Mees küsis oma pojalt: “Mida kuradit? Roosad aluspüksid? Poiss, pede oled või?”. Poeg muigas ja vastas selle peale lakooniliselt “Pehmo on moes!” Viimasel ajal on popp rääkida generatsioonide erinevusest, õli tulle valas H. Luik kui ütles, et “uuel põlvkonnal…

Selgitusi IT-Kolledži õppejõu P.Lorentsi vastase petitsiooni kohta

Eelmisel nädalal lahvatas meedias skandaal seoses IT Kolledži õppejõu Peeter Lorentsiga, kelle ainest kukkus läbi 135 tudengit 144-st. Tudengid korraldasid õppejõu vastu petitsiooni, milles nõuti tema vallandamist antud ametikohalt, kuna õppejõud on ebakompetentne oma ainet õpetama (tudengite pöördumine: vajuta siia!). Petitsioon oli algselt mõeldud vaid kooliseseks kasutamiseks ning sai alguse kuna tudengid leidsid, et see…

IT Kolledž – mitte vaid patsiga poistele ega ka tavaline trend

Lõpetasin Tallinna Ülikooli, kui tööga seoses tuli idee minna õppima ITd ning loomulikult osutus esimeseks valikuks Eesti suurim infotehnoloogia valdkonnale keskendunud kõrgkool IT Kolledž. Kuigi ma polnud reaalteadustega varem tõsisemalt kokku puutunud ning keskkooli ajast ei olnud isegi matemaatikaeksamit ette näidata, õnnestus siiski edukalt sisse saada ja suunamuutusega algust teha. Minu üllatuseks olid paljud kaastudengid…

Ülevaade üritusturunduse olukorrast Eestis

Seoses oma esimese ülikooli lõpetamisega, viisin läbi laiapõhjalise uuringu Eesti üritusturunduse valdkonnast. Järgnevalt antud uuringu tulemused. Eestis on üritusturunduse valdkonnas viimase seitsme aastaga toimunud mitmeid muutusi, samas pole alates 2005. aastast tehtud põhjalikumat kvalitatiivset uuringut toimuva kohta, selle arengutest ja muutustest. Antud uurimuse eesmärk oli saada objektiivne ülevaade üritusturunduses toimuva kohta, et aidata sellega seotud…

Avalik sektor väiksemaks aga efektiivsemaks

Kodanikuna on valus kuulda ja näha kuidas avaliku sektori töökoht on paljudele vaid mugav puhkepaik ning põrgu neile, kes tahaksid midagi reaalselt ära teha. Mitmed ettevõtjad räägivad, et riik peaks toimima rohkem kui ettevõte. Kahjuks või õnneks ei ole aga riik nagu ettevõte – riigi eesmärk ei ole suurima kasumi teenimine, riik peab tegelema ka…

Tallinna kesklinnas võiks eraautod keelata

Eile kogesin ma liiklusummikut sügaval mustamäel – rohkem kui poole tunni kaugusel kesklinnast. Kuigi kütuse hinnad kasvavad, kasvab ka autode hulk, tänavad jäävad aga sama väikseks ning liiklus ummistab järjest rohkem meie tänavaid, rikub linnaõhku ning lõhub teid. Majanduslikust vaatenurgast on tegu äärmise ebaratsionaalsusega. Seda suurem oli minu imestus inimeste lühinägelikkuse ja omakasupüüdlikkuse üle suvel,…

Loobume riiklikust pensionist, mis on olemuselt ebaeetiline*

Avaldan siinkohal täies mahus oma Äripäevas ilmunud artikli, mille Äripäev otsustas ilma minu nõusolekuta avaldada tasulisena. Kui Otto von Bismarck maailma esimese pensionisüsteemi lõi, oli see kaval viis motiveerida töölisklassi tööle selliselt, et nood töötaksid ennastohverdavalt aastaid igaval vähemakstud tehaseliinil. Teab ju igaüks, et palju suurem motivatsioon on midagi teha, kui tegevuse lõpuks saab preemiat.…

Kuidas ennustada tulevikku ning miks mind ei häiri pisiasjad?

Ma usun kuldse kesktee loodusseadusesse – kuigi läbi ajaloo läheb teatud trendidel kord paremini, kord halvemini, liiguvad kõik trendid kuldse kesktee suunas. Seda aga liikudes läbi raskuste ühest äärmusest teise ehk pärast rasket põua-aastat tulevad paremad aastad, kuna inimesed on sellest õppust võtnud ja vastupidi. Seda võib ka nimetada evolutsiooniks – evolutsioon ei toimu sirgjoonelise…

Ettevõtlikkus – arenguriigi tunnus?

Keenias märkasin, et too ühiskond on väga ettevõtlik ning suur enamus noori nägi oma tulevikku ettevõtluses. Kui seda natuke analüüsida, siis ilmneb, et see on ilmselt selle pärast, et muid võimalusi läbi löömiseks eriti maapiirkonnas ei olegi – ettevõtlus on paljudele paratamatu valik. Kui Keenias on enamus inimesi lääneliku arusaamise järgi pidevalt nö mugavustsoonist väljapool,…

Igal riigil oma edulood ja kaotajad

Lugesin ühe eesti pere lugu (lugu ise algab kuuendast lõigust – sinnani on vaid sisutühi demagoogia), mis sai Eestis ka laialdast tähelepanu. Loost ajendatuna otsustasin teieni tuua  ühe natuke teistsuguse loo*: „Janine on 23 aastane ülekaaluline töötu tüdruk, kes kulutab iga päev 10 tundi päevas oma raskelt ülekaalulise ema Bethia eest hoolitsemiseks. Nad elavad ühes…

Lapsevanemad: “Natuke raha võiks alati tagavaraks olla”

Lapsevanemad, kes vastasid meie küsitlusele lapse rahalise kasvatuse kohta rõhutasid enamuses, et hinnete eest ja igapäevategevuste (toa korrashoid, oma nõude pesemine jm) tegemise eest nad oma lapsele raha ei anna, küll aga pakuvad raha tegevuste eest, mis nad niikuinii “sisse ostaksid” või mis on lapsele lisaülesandeks. Sel juhul tuleb aga silmas pidada, et raha hulk, töö tingimused…

Erik: Lapse rahaline kasvatus algab hetkest mil ta saab oma esimese taskuraha

Pärast raskeid aegu mõistetakse Eestis hästi, et raha-, ettevõtlus- ja majandusharidusele tuleb rohkem rõhku pöörata. Samas räägitakse enamasti siiski vaid teismelistest ja keskkoolinoortest, mõistmata, et inimese rahalised käitumisharjumused tekivad juba lapseas – siis, kui ta näeb oma vanemate rahakasutust, ja eriti siis, kui tal tekib endal esmane vahetu kogemus rahaga – ehk saab näiteks oma…

Caine’i mängupõrgu

Jagan teiega lugu 9 aastase Caine’i ärist – Caine ehitas pappkastidest mängupõrgu, kus tema kliendid said sümboolse summa eest erinevaid mänge mängida. See lugu näitab kui palju loovust, julgust ja püsivust on juba 9 aastasel lapsel – tihti kipuvad lapsevanemad oma lapsi aga alahindama ja mõtlema, et 9 aastane laps oskab vaid legode ja autodega…

Lasteraamat “Minu esimene äri”

24. aprillil ilmub minu lasteraamat “Minu esimene äri”. Raamatus räägib peategelane Erki oma suvest, mil ta otsustas alustada oma esimeste äridega, õppides selle käigus tundma raha ja ettevõtluse peamisi põhitõdesid ning teenides nii raha oma unistuste ratta ostuks. Nagu te võisite juba arvata, siis raamatu kirjutamisel sain inspiratsiooni oma lapsepõlvest ning pea kõik raamatus jutustatud…

Viimased päevad Keenias

Meie reisi viimasel nädalal hakkasime otsi kokku tõmbama ning korraldasime kohtumisi, mis aitaks meil kokku panna veel viimased pusletükid selle riigi omapäradest. Reede õhtuks oli meid kutsutud väga uhkesse Windsor hotelli õhtusöögile koos eesti põllumeestega. Nimelt on samal ajal koos meiega Keenias üks eesti põllumeeste grupp, kes tutvub samuti kohaliku kultuuri, ettevõtluse ja põllumajandusega. Veetsime…

Püramiidi põhja turg

Meie ettevõte Rubik’s Consultancy on pühendunud arenevate ja sissetulekupüramiidi põhja turgude tundmaõppimisele ja seal äri tegemisele. Püramiidi põhja turu moodustab maailma populatsioonist suurim hulk – 3,7 miljardit inimest, kes peavad ära elama alla 3 dollari eest päevas. Sellel turul läbi löömiseks peab neile pakkuma midagi sellist, mis nende elu otseselt paremaks teeb, sest emotsionaalseid oste…

Keenia startup maailm 2 – iHub, M:lab jt.

Lisaks HumanIPO-le oleme Keenias külastanud mitu korda ka iHub-i ning hiljuti ka M:labi. Need kaks on ühed mitmetest Keenia startup-inkubaatoritest (hub-idest). Nimelt on ainuüksi Nairobis 8 inkubaatorit. Lisaks Nairobile on startup-inkubaatorid ka Mombassas, Kisumus, Eldoretis ning pea iga ülikooli juures. Keenias on mobiilikasutajate arv 67% kogu elanikkonnast (ligi 27 miljonit inimest) ning nutitelefonide omanike osakaal…

Sõit maale

Neljapäevaks rentisime auto koos autojuhiga, et sõita Nairobist välja 172 km kaugusel asuvasse Kitui väikelinna, et teha nö väljatööd (field work). Auto rentimine oli eesti mõistes odav, aga meie jaoks siiski suur investeering ja kulu meie eelarves. Seega mure oli suur – kas investeering tasub end ikka ära. Nimelt otsustasime autorendi kasuks, kuna autojuht ise…