Eelmisel nädalal lahvatas meedias skandaal seoses IT Kolledži õppejõu Peeter Lorentsiga, kelle ainest kukkus läbi 135 tudengit 144-st. Tudengid korraldasid õppejõu vastu petitsiooni, milles nõuti tema vallandamist antud ametikohalt, kuna õppejõud on ebakompetentne oma ainet õpetama (tudengite pöördumine: vajuta siia!).
Petitsioon oli algselt mõeldud vaid kooliseseks kasutamiseks ning sai alguse kuna tudengid leidsid, et see on ainus lahendus tekkinud olukorraga tegelemiseks (probleemi põhjuseks peeti eelkõige õppejõudu ja tema suhtumist, mitte ainet – aine vajalikkuses ei ole kaheldud). Info algatuse kohta jõudis aga meediasse ning selle suur tähelepanu üllatas kõiki.
Mina juhtusin olema üks neist 135-st tudengist, samuti olen andnud allkirja antud petitsioonis ja aidanud kaastudengeid selle koostamisel. Petitsiooni korraldanud tudengid ja juhtkond on lähtunud põhimõttest, et oma musta pesu tuleb ise pesta ja sellega majasiseselt tegeleda, seetõttu ei antud läbirääkimiste perioodil ka meediale intervjuusid. Seda kasutas aga ära P. Lorents, kes haritud ja kogenud poliitikuna pööras teema tagurpidi ning muutis lihtsaid propaganda võtteid kasutades lausa positiivseks kangelaseks.
Nimelt teatas Lorents, et “kutsub akadeemilist üldsust üles alustama sõda mahakirjutamise vastu” ning “akadeemilisele pettusele tuleb sõda kuulutada“. Ehk Lorents väitis, et tema tudengid kukkusid läbi kuna nad kirjutasid maha ja spikerdasid. Iroonilisel kombel on aga antud aines võimatu spikerdada kuna kõikidel töödel on lubatud kasutada kõiki! abimaterjale (raamatut, internetti jm). Sh on Lorents julgustanud kasutama isegi skype ja omavahelist suhtlemist interneti teel nii kaua kui see teisi ei sega. Seega demagoogia seisneb selles, et kui Lorents ütleb, et tudengid kirjutavad töö ajal maha, siis on see tõsi, kuna materjalid on lubatud, küll aga ei räägi ta spikerdamisest oma tööde ajal, sest seda lihtsalt ei toimu. Samas kutsub ta aga üles spikerdamise vastu võitlema vihjates jutkui seda siiski ka tema aines tehakse.
Samuti väitis Lorents, et nii palju läbikukkunuid oli tingitud asjaolust, et ta muutis eksamiküsimusi võrreldes eelmise aastaga. Jällegi, on tõsi, et ta muutis eksamiküsimusi (ta ei valeta), kuid mainimata jätab ta asjaolu, et ta on iga aasta eksamiküsimusi muutnud. Samas varem ei ole 94% tudengeid läbi kukkunud. Kuna see on lubatud, siis on loomulik, et tudengid kasutavad õppimiseks ja inspiratsiooniks varasemate aastate töid, kuid neid töid maha kirjutamiseks kasutada on võimatu kuna eksamid erinevad üksteisest täielikult – mitte vaid küsimuste sisu poolest (millele on raske leida mingeid sarnasusi eelnavate aastatega) vaid ka töö formaadi poolest – nt kui mõni aasta on olnud peamiselt valikvastused, siis viimane töö sisaldas peamiselt kirjeldavaid küsimusi. Väita, et tudengid kirjutavad samu vastuseid, mis eelmistel aastatel, on seetõttu üsna absurdne.
Üldiselt on aga meedia poolt tõstatatud teema spikedamise ja mahakirjutamise kohta päevakohane ja väga vajalik. Kuigi mitte P.Lorentsi ainetes, vajab ka IT-Kolledžis plagiaadi teema pidevat tegelemist, sest tööd, mis tuleb teha arvuti taga, pakub IT-inimestele mitmeid loovaid lahendusi lihtsamalt hakkama saamiseks ehk maha kirjutamiseks. Kuigi spikedamise vastu tuleb alati võidelda, peab aga aru saama ka sellest, et spikerdamine on olemuselt alati tagajärg, mitte põhjus. Olgu see siis tagajärg kehvale õppejõule (ülbus, ükskõiksus), kehvale aine ülesehitusele (tudengite kaasamist on vähe, kogu aine hinne sõltub ühest eksamist), aine raskusastmest või millestki muust. Enamus tudengeid tulevad kõrgkooli siiski õppima ja spikerdamine toob endaga alati kaasa teatud ebamugavustunde.
Tänaseks on kooli ja tudengite vahel jõutud esmasele kokkuleppele ning kool annab kõik endast oleneva, et tõstatatud teemadega tegeleda. Juhtkond oli tudengite ettepanekute suhtes mõistev.