Lõpetasin Tallinna Ülikooli, kui tööga seoses tuli idee minna õppima ITd ning loomulikult osutus esimeseks valikuks Eesti suurim infotehnoloogia valdkonnale keskendunud kõrgkool IT Kolledž. Kuigi ma polnud reaalteadustega varem tõsisemalt kokku puutunud ning keskkooli ajast ei olnud isegi matemaatikaeksamit ette näidata, õnnestus siiski edukalt sisse saada ja suunamuutusega algust teha.
Minu üllatuseks olid paljud kaastudengid samuti varem õppinud mõnd muud eriala või töötanud mõnes teises valdkonnas. Ka tüdrukuid on iga aastaga aina enam ning võin julgelt väita, et IT-inimese stereotüüp hakkab kaduma – IT ei ole enam vaid patsiga poistele. IT Kolledž on seda mõistnud ning õpet alustatakse algusest – puudub igasugune eeldus eelnevate teadmiste või oskuste kohta – kui on olemas valmidus ja motivatsioon pingutada, saab igaüks oma eriala selgeks. Vastu on tuldud ka neile, kes soovivad uut haridust omandada näiteks põhitöö kõrvalt – sobiva õppevormi kaugõppest eksternõppeni leiab oma vajaduste järgi iga huviline.
IT – kas järjekordne mööduv trend?
Kui mainisin ühele tuttavale, et läksin ITd õppima, kuulsin vastuseks: «Aa, lähed ka trendiga kaasa…». See pani mind mõtlema – mäletan omast käest vähemalt kolme haridustrendi puhangut ja langust: ajakirjandus, juura ning majandus/ärijuhtimine. Kui võrrelda neid erialasid IT tõusva trendiga, siis ilmneb üks suur erinevus – kõigis nendes valdkondades on Eestis selgelt piiratud hulk töökohti. Ehk, kui meie haridussüsteem loob juurde tuhandeid ajakirjanikke, juriste või majandusinimesi, siis võib peagi ette tulla (ja on mitmes valdkonnas ka tulnud) töökohtade puudus, mis omakorda sunnib paljusid eriala vahetama või halvemal juhul riigist lahkuma.
Infotehnoloogia ja tele- kommunikatsiooni liidu andmeil on aga Eesti IT-sektoris puudu ligi 14000 IT-spetsialisti ning kui need inimesed ka leitaks, kasvaks vajadus uute IT-inimeste järele veelgi kiiremini, sest mitmed globaalsed IT-ettevõtted on pidanud Eestis oma tegevust tööjõupuuduse tõttu kokku tõmbama. Mitte üheski teises valdkonnas pole kunagi varem olnud nii suurt haritud asjatundjate defitsiiti.
Suurt vajadust haritud IT-spetsialistide järele tõestab ka IT Kolledži lõpetanute edasine käekäik – 2012. aastal IT Kolledži vilistlaste seas tehtud uuringu kohaselt kasutab tervelt 99% lõpetanutest omandatud teadmisi töökohal ning mitte ükski vastanutest ei otsinud uuringu ajal töökohta.
Kuigi algus ei ole lihtne, võin nüüdseks julgelt öelda, et kui juba mina saan sellega hakkama, saavad ka teised, kel piisavalt motivatsiooni ja pealehakkamist! Lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud IT Kolledži haridusele olen avastanud koolis suurepärase õhkkonna, mõnusa kollektiivi ja vägagi mitmekülgse üliõpilaskonna. Esimene aasta koolis on andnud ka piisavalt inspiratsiooni, et praktiseerida oma teadmisi tööalaselt mobiilirakenduste valdkonnas.
Artikkel ilmus 30. mail Postimehe lisas “Rakenduskõrgkoolide eri“