Reisi kolmanda ja neljanda öö veetsime Nairobi äärelinnas Komarokis – Sakina juures. Kogu piirkond näeb välja väga arenev, samas lahe. Kohati on raske uskuda, et nendes majades asuvad üsna normaalsed korterid koos tänapäevase luksusega – LCD telerid, uhked diivanid, mööbel jms. Kuigi Sakina korter on siiski piisavalt tagasihoidlik.
Kuna Sakina on aktiivne CS liige ja majutab tihti välismaalasi, siis on tema naabrid sellega üsna harjunud, kuid siinses piirkonnas muidu ei näe valgeid peaaegu üldse. Esimesel õhtul (laupäeval) käsime ka kohalikus pubis, kus meid võeti väga hästi vastu ja kui ma käisin näiteks korra terrassilt läbi pubi baarileti ääres, oli see kohalike jaoks juba suur sündmus ning ma sain osaliseks hõisetele nagu oleks ma Keenia superstaar. Kui välja arvata Sakina külalised, siis ei käi ka seal kunagi ühtegi valget inimest. Hästi saime läbi ka pubi omanikuga, kes oli meie suhtes väga kaitsev ja kui mõni lõbus peoline tuli meie juurde liiga energiliselt oma lugusid seletama siis hoidis omanik tal silma peal, et teine liiga palju meid ei tülitaks.
Üldiselt tundsin ma ennast seal piirkonnas väga turvaliselt – võiks öelda, et palju turvalisemalt kui esimestel päevadel rikaste „turvalises“ piirkonnas, kus kaitsesid meid kõrged betoonseinad ning liikumine käis vaid autoga ühest väravast teiseni.
Pühapäeval võtsime veidi rahulikumalt ja käsime esimest korda ka südalinnas jalutamas ning piirkonda nautimas. Samuti külastasime kohalikku turgu, poodi ja käsime kesklinnas kiire interneti kohvikus, kus ei olnud aga piisavalt kiire internet, et isegi ühte pilti 20 minuti jooksul üles laadida.
