Articles

Erik: Lapse rahaline kasvatus algab hetkest mil ta saab oma esimese taskuraha

Pärast raskeid aegu mõistetakse Eestis hästi, et raha-, ettevõtlus- ja majandusharidusele tuleb rohkem rõhku pöörata. Samas räägitakse enamasti siiski vaid teismelistest ja keskkoolinoortest, mõistmata, et inimese rahalised käitumisharjumused tekivad juba lapseas – siis, kui ta näeb oma vanemate rahakasutust, ja eriti siis, kui tal tekib endal esmane vahetu kogemus rahaga – ehk saab näiteks oma esimese taskuraha. Selles vanuses kujunenud harjumused jäävad tihti inimesele külge terveks eluks ja neid muuta on väga keeruline.

Mida me tegelikult lapsele õpetame, kui anname talle iga kuu kindla summa taskuraha? Mis saab siis, kui ta peab selle raha eest tööd tegema hakkama? Mis saab tulevikus siis, kui mõni kuu ei tule seda raha pangakontole? Need kõik on küsimused, millele on keeruline vastata, kuid mida tuleb arvestada, kui annate oma lapsele esimest taskuraha, sest need harjumused jäävad inimest mõjutama väga tugevalt kogu eluks.

Ettevõtlik, järelikult ettevõtja?

Tänapäeva maailm ei ole enam kaugeltki nii kindel ja stabiilne koht kui 10, 20 või 50 aastat tagasi. Inimesed ei tööta enam ühe töökoha peal terve elu. Mõned maailma suurimad ettevõtted on tekkinud vaid 5 aastat tagasi – kuidas võime siis loota, et saame mõnes ettevõttes veeta terve elu? Meie ühiskond nõuab igalt inimeselt järjest enam ettevõtlikkust, ning selleks et hakkama saada, tulebki planeerida oma raha, aega ja tegevusi nagu ettevõtja. Seega oma lapsele ettevõtlusoskusi õpetades ei tähenda see automaatselt, et temast saab ettevõtja – see tähendab, et ta saab oma elu juhtimisega tulevikus paremini hakkama.

Laste alahindamine

Vanemad kipuvad oma lapsi tugevalt alahindama. 6-9 aastane laps on juba väga iseseisev, arukas ja äärmiselt loov isiksus ning mõistab täiskasvanute maailma tihti paremini kui täiskasvanud seda arvatagi oskavad. Kirjutasin oma veebiblogis erikehasoo.com hiljuti ühest ameerika 9-aastasest poisist, kes ehitas pappkastidest mänguautomaatide keskuse. Tema äri ei tahtnud algul tööle minna, kuid selle asemel, et alla anda, läks ta igal nädalavahetusel oma keskusesse ja istus seal terve päeva, hoolimata asjaolust, et enamasti ei käinud tal mitte ühtegi klienti. Tema kannatlikkus tasus end ära ning ta sai oma esimese kliendi, kes otsustas teda aidata, tehes internetis poisi ärile reklaami. Tänaseks on 9-aastasel Caine’il koos üle saja tuhande dollari, et maksta kinni oma ülikool.

Ettevõtlus kui mäng

Kui rääkida laste ärist ja nende esimestest kogemustest rahaga, siis tuleb aru saada, et eelkõige on äri tegemine lapse jaoks mäng – mäng, mis imiteerib täiskasvanute maailma. Kui selle mängu käigus õnnestub ka natuke taskuraha teenida, siis on see tore lisaväärtus, kuid enamasti ei ole see sellises vanuses veel eesmärk omaette. Samas kui sundida last raha eest tööle, oleks see ilmselt parim viis, kuidas panna laps töö tegemist vihkama.

Seega tuleks lapsel lasta läbi proovida äri ja raha mänge ning osa taskuraha võiks ka sümboolse igakuise „palga“ asemel lapsele kätte anda läbi loova mängu, mille käigus õpib laps raha väärtustama, ning mõistma, et maailm ei ole nii kindel ja turvaline koht, kus raha tulebki alati iga kuu kindlal päeval arve peale.

24. aprillil ilmub Eesti esimene raha- ja ettevõtlusteemaline laste juturaamat „Minu esimene äri“ (www.minuäri.eu). Raamatus räägib peategelane Erki oma suvest, mil ta otsustas alustada oma esimeste äridega, õppides selle käigus tundma raha ja ettevõtluse peamisi põhitõdesid ning teenides nii raha oma unistuste ratta ostuks. 3. mail toimub Solarises ka raamatu esitlusüritus, kus viiakse läbi esmakordselt Tallinnas ka ainulaadne ettevõtlusmäng. Rohkem infot raamatu ja esitluse kohta aadressil www.minuäri.eu.