Kolmapäeval külastasime HumanIPOd, kus kohtasime üht selle peamist loojat Kresten Buch’i, kellega pidasime maha väga huvitava vestluse. Kahjuks ei soovinud ta aga video peale jääda, kuid lubas kasutada oma mahlakaid tsitaate. Seega järgnevalt püüan meie vestluse lühidalt kokku võtta.
HumanIPO sai alguse IPO48 üritusest, mil tehti koostööd ka Eesti Garage48 inimestega, kus 48 tunni jooksul ehitati üles startupid. Peamine erinevus Garage48 üritustega oli aga see, et IPO48-sse sisenenud startupidel oli garanteeritud investeering. Seega Kresteni hinnangul oli tegemist rohkem ärilisele poolele orienteeritud üritusega.
Tänaseks on HumanIPO kokku toonud 8 kuuga 7 Keenia IT- ja mobiili-startupi, kuid juba lähiaastatel tahetakse jõuda vähemalt 20 startupini. Juba praegu töötab nendes startupides 50-60 töötajat. HumanIPO teeb koostööd ka Suurbritannia ärikoolidega.
Kresten leiab, et Keenia suur probleem on selle orienteeritus rahvusvahelisele abile ja globaalsetele NGO-dele. Kresten: „See lihtsalt ei ole jätkusuutlik.“ Lisaks on rahvusvaheline üldsus ja ka Keenia ise loonud väga vale kuvandi kogu riigist – kuvandi, nagu oleks Keenia vaid vaeste nälgivate laste maa. „Loomulikult on ka seda, kuid see ei ole kogu Keenia, see on vaid väike osa sellest. Samas on ka Keenia ametnikud sellisest kuvandist huvitatud, kuna mida vaesema mulje nad jätavad, seda rohkem nad läänest raha saavad“.
Lisaks leiab Kresten, et ingelinvestoreid on Aafrikas, nagu ka Eestis, liiga vähe. Samas on Silicon Valley julmalt üle makstud ja üle hinnatud. Tema hinnangul on seal mõttetult palju startupe.
Keenias on startupide jaoks suurteks probleemideks maksud, kuna raha nii riiki kui riigist välja liigutamisega peab maksma liiga suuri makse (ligi 30%). Selle vältimiseks peavad ettevõtted välja mõtlema erinevaid lahendusi, näiteks ka ettevõtte juriidilise keha loomine Mauritiusel.
Samuti arvab Kresten, et Keenias on riskantne tegeleda füüsiliste investeeringutega – näiteks kui riigiametnikele tundub, et ettevõte teenib liiga palju, mõeldakse välja suvalisi trahve ning võib juhtuda ka ettevõtete jõuga ülevõtmist. Sellepärast keskendub ka HumanIpo vaid IT- ja mobiili startupidele, kuna neid ei ole nii lihtne piirata, ja kui neilt kõik ära võtta, võivad nad ikkagi kohvikus edasi töötada.
Üldiselt ei häbene Kresten aga välja öelda oma arvamust: „I don’t believe in governments, from my side they could just fuck off. They should leave room for investors. Investment should stay and aid should go.“
Tööjõu kohta ütleb Kresten, et selle leidmisega Keenias probleemi ei ole – suur osa elanikkonnast on noored ja surve palgale on väga väike.
Üldiselt usub Kresten, et Keenias on väga palju potentsiaali ja asjad liiguvad paremuse poole, nende meedia-startupid on näiteks oma läbipaistvusega aidanud läbi viia mitmeid väiksemaid muudatusi ja nende plaan on info vaba levitamisega riiki ka aina enam survestada. Ning kui me kokkuvõtteks küsisime, kas ta arvab, et Keenias paistab tunneli lõpus ka valgus ütles ta endale iseloomuliku emotsionaalsusega: „It is gonna be fucking brilliant!“.