Articles

Kuidas ennustada tulevikku ning miks mind ei häiri pisiasjad?

Ma usun kuldse kesktee loodusseadusesse – kuigi läbi ajaloo läheb teatud trendidel kord paremini, kord halvemini, liiguvad kõik trendid kuldse kesktee suunas. Seda aga liikudes läbi raskuste ühest äärmusest teise ehk pärast rasket põua-aastat tulevad paremad aastad, kuna inimesed on sellest õppust võtnud ja vastupidi.

Evolutsioon ei toimu sirgjoonelise tõusuna vaid lainetena – nt kord arenes inimese keha liiga suureks ning seda oli raske ülal pidada, siis jälle liiga väikseks jne. Evolutsioon õpib vigadest.

Seda võib ka nimetada evolutsiooniks – evolutsioon ei toimu sirgjoonelise tõusuna vaid lainetena – kui mingi asi ei toimi, tuleb proovida midagi muud jne. Inimese kujunemisel inimliigid, kes ei pidanud vastu, surid välja, ja need kes pidasid vastu, arenesid edasi. Tänapäeval inimese kehaga enam erilisi muutusi ei toimu, kuid inimese mõistuse ja vaimuga toimub pidev evolutsioon edasi ja see mõjutab ka kogu meie välist keskkonda.

Areng ja liikumine kesktee suunas toimub kõiges ja pidevalt. Tihti on aga raske mõista, et liikumine toimub kuldse kesktee suunas, kuna liigutakse äärmusesse, mitte tasakaaluka ideaali poole. Tuleb aga mõista, et enne tasakaaluka ideaalini jõudmist tuleb mõlemal pool äärmuses ära käia. Nii näiteks liiguvad mitmed lääneriigid pärast ühe äärmuse kogemist teise äärmusesse mitmete regulatsioonidega piiramaks kõike, mis võiks vähegi inimesele kahjulik olla. Selleks, et inimene mõistaks, kus jookseb kuldne kesktee, tulebki ka teises äärmuses ära käia.

Näiteid trendidest, mis teevad läbi evolutsiooni – liiguvad nii ühes kui teises suunas, kuid pikemas perspektiivis õpivad oma vigadest ja liiguvad kuldse kesktee suunas.

Liikudes küll ühest äärmusest teise tuleneb evolutsioon sellest, et äärmused hakkavad järjest lähemale tulema ja tulevikus enam nii kaugele äärmusesse ei minda. Lõpuks jõutakse nö kuldse kesktee piiridesse, samas ei jää ükski asi päris kuldsele keskteele pidama vaid jääb järjest väiksema sagedusega võnkuma lõpmatuseni.

Väga piltlikult ja tugevalt üldistades võiks näitena tuua kirjaoskuse lääne noorte seas (seda pigem mitte statistika vaid ühiskonna nägemuse järgi) – kui raamatud laiema üldsuseni jõudsid, suurenes kirjaoskus märkimisväärselt; kui tekkisid arvutid, kinod ja suurem valik meelelahutust, tõusis ühiskonnas tõsine diskussioon noorte kirjaoskuse üle ja mure vähese loetavuse pärast. Kui arvutites sai populaarseks msn (kus pidi kirjutama), blogid ja interneti kirjasõbrad, rauges ka ühiskonna mure antud probleemi pärast. Kui need kaotasid oma populaarsuse ning msn’i asendas skype (kirjalik suhtlus muutus suulisemaks) tõusis probleem juba väga väiksel määral uuesti. Iga kord on aga probleemi nähtud järjest väiksemana ning kuna asi on nüüd kuldse kesktee piires, me üldiselt enam probleemi (mis kunagi oli tõsine mure) ei märkagi.

Piltlik ühiskonna arusaam kirjoskuse levikust lääne noorte seas

Tuleviku ennustamine

Järgides antud seaduspära on võimalik tulevikku ennustada ja mõista, et ka halvad sündmused võivad tähendada head. Näiteks võiksin ma täna ennustada, et loomakaitse ja loomade õigused on liikumas ühe äärmuse juurde – äärmuse juurde, mis jääb välja kuldse kesktee piiridest. Ehk peagi  (ja kohati juba praegu) näeme, et loomad (kes on paratamatult ka suur osa inimese söögilauast) hakkavad saama ebaratsionaalsete õiguste ning hellituste osaks. Selle märke võime näha näiteks meedias, kui kajastatakse täiesti normaalses sigalas kasvavate sigade olukorda kui „ekstreemset“ mõistmata, et sead peavadki olema porised ning kui ühes sigalas kasvab koos sadu ja tuhandeid sigu, siis on seal igapäevased ka kõikvõimalikud haigused ning sigade surmad (täpselt samamoodi on see normaalne ka näiteks vanglates, kus elavad sajad inimesed koos). Panna kõik maailma sead aga vabalt kasvama, on kahjuks võimatu, kui tahame inimkonda toita. Teine näide äärmuse suunas liikumisest meedias olid üksikud loomakaitsjad, kes võtsid sõna Eestis toimuva sääskede tapmise meistrivõistluste vastu.

Need on märgid, et loomakaitse ja loomade õiguste teema on järjest enam ühiskonnas kajastust saamas ning liigub hetkel jõuliselt ühe äärmuse poole. Märki, et äärmus on tippu jõudnud, hetkel veel pole, kuid küll see kunagi ka tuleb, sest loomakaitse on täpselt samasugune sotsiaalne teema nagu on olnud naiste õigused, homoseksuaalide õigused jm, mis teatud riikides hakkavad juba ülemisest äärmusest alla tulema.

Sotsioloogias on üsna hästi määratletud uute sotsiaalsete trendide tekkimise märgid ja selle alusel võiksin ennustada ka mõnda alles tulevikus tekkivat sotsiaalset trendi, kuid jäägu see mõne teise postituse teemaks.

Halb tähendab head?

Mida rohkem Venemaa president surub riiki ja rahvast oma poliitikaga äärmusesse, seda suurem on rahva tahe (ja ühel hetkel ka tegu) tuua riik tagasi teise äärmusesse. Mida rohkem Eesti poliitikud oma võimu ära kasutavad, seda suuremaks muutub rahva tahe minna teise äärmusesse.

Iga poliitiline sündmus või vahejuhtum on osa suuremast sündmuste ahelast. Seda mõistes ei pea iga probleemi pärast liiga palju muretsema, kuna asjad jooksevad ise paika. Mõne (vahest isegi väga väikse) probleemi või märgi pärast tuleb aga seda rohkem mures olla.

Majandus

Majandus on eriti ilmekas näide lainetest ja äärmusest äärmusesse liikumisest ning iga riigi majandus sisaldab korraga väga paljusid trende. Näiteks võib tuua USA ajaloost tingitud äärmusliku kapitalismi mudeli, mis on saavutanud oma äärmuse ja hakkab peagi teisele poole liikuma (sellest annavad aimu näiteks osade presidendikandidaatide retoorikad ja rahva toetus neile). Veel, Hiina kapitalistlik sotsialism, mis liigub jõuliselt (peagi ilmselt ka läbi mõningaste piinade) kapitalismi suunas või Norra sotsialistlik kapitalism, mis tundub küll olevat oma äärmuse saavutanud, kuid ei hakka sealt veel nii pea tagasi liikuma, kuna nende ressursid on lihtsalt nii suured, et võiksid ükskõik millise süsteemiga vabalt vastu pidada veel vähemalt 50 aastat.

Raske ennustada

Nö kuldse kesktee seaduspära on võimalik küll märgata, kuid väga keeruline või kohati isegi võimatu on ennustada lainete pikkust, sagedust või kõrgust, sest vaadates viimase aja sotsiaalseid ja ka majanduslikke tõuse ja mõõnu on nende sagedus muutunud järjest lühemaajaliseks ning seetõttu ei saa neid võrrelda ka ajaloolise mustriga. Samuti võib mõni laine muuta ootamatult suunda või jääda pidama. Ajaloos on küllaldaselt näiteid, kus ka väike grupp inimesi võib muuta ajaloo kulgu.